ELLSA

Olen sündinud tolleaegses Pornuse vallas Pärnumaal (nüüd Viljandi maakonnas asuv Halliste vald). Isa oli Pornuse 6-kl Algkooli juhataja, ema samas koolis õpetaja. Elasime koolimajas, pidasime väikest koolitalu, seetõttu on mul kogetud kõik tolleaegse maapoisi ellu kuuluv: karjapoisipõli, hobusega põllutööd, rukkilõikus, heinatöö. Kodualgkoolile järgnes Abja Keskkool, sellele Tallinna Õpetajate Instituut ja Pedagoogiline Instituut, mille lõpetasin 1956. aastal matemaatika- ja füüsikaõpetaja kutsega. Juba enne instituudi lõpetamist, täpsemalt 1955. a. suvel, pakuti mulle tööd ajalehes Säde, sealt viis elu edasi ajakirja Pioneer toimetusse, kuhu jäin paigale aastakümneteks. Oma ajakirjanikuelu viimased aastatosinad olen tegutsenud ajakirja Täheke kirjandustoimetajana. Kirjanike Liidu liige 1966. a-st, Ajakirjanike Liidu liige 1958. a-st. – Miks ma kirjutan lastele? Minu puhul on see olnud lahutamatu osa minu tööst ajakirjade toimetustes.

Jaan Rannap on üks meie suurtest poistekirjanikest – teravapilguline vaatleja ja psühholoog, hea koolielu tundja, kirglik looduse- ja spordisõber, kes jälgib elu sageli läbi huumori- või satiiriprisma („Salu Juhan ja ta sõbrad”, „Viimane Valgesulg”, „Agu Sihvka annab aru”, „Nelja nimega koer”, „Roheline kindlus” jt). Loomalugusid ja jutukesi on Jaan Rannap kirjutanud ka noorematele lastele („Nublu”, „Maari suvi”, „Jänese mängutoos” jt).

Jaan Rannapi raamatuid on tõlgitud armeenia, aserbaidžaani, bulgaaria, hispaania, inglise, jaapani, kreeka, leedu, läti, moldaavia, poola, saksa, slovaki, tšehhi, tšuvaši, turkmeeni, ukraina, ungari, valgevene ja vene keelde. Ta ise on tõlkinud lasteraamatuid vene keelest.