Heiki Vilep on sündinud 1960. aastal Tartus. Õppinud Tartu 10. Keskkoolis ja viis aastat matemaatikat Tartu Ülikoolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Töötanud matemaatikaõpetajana Tallinna 18. Keskkoolis, arhivaarina, pillimehena ja firmajuhina. Aastast 2000 vabakutseline.

Heiki Vilepilt on ilmunud üle 30 lasteraamatu. Tema luuletusi, jutte ja aforisme on avaldatud ajakirjades Täheke, Pioneer, Noorus, Hea laps, Pikker, Vikerkaar ja paljudes kogumikes. Ta on kirjutanud laulusõnu laulu- ja tantsupidudele, solistidele ja ansamblitele. Tema luuletusi on viisistanud Ott Lepland, Piret Rips, Tauno Aints, Indrek Kalda, Priit Pajusaar, Anne Adams, Novella Hanson, Imants Kalnin, Ursel Oja, Venno Loosaar, Toomas Rull, Alar Salurand jt. Salvestatud on üle 100 tema sõnadele tehtud laulu.
Heiki Vilep on tõlkinud eesti keelde Lisa Aldersoni ja Nicola Baxteri lasteraamatu „Hiigelhiir ja kuri nõidus” (“Giant Mouse Mystery”), koostanud vastsündinute vanematele kingiks mõeldud kogumiku „Las laps loeb” ja kirjutanud lastenäidendi „Kapiukse kollid”.
Vilepi lasteraamatuid on tõlgitud soome, inglise ja vene keelde.
Nii luules kui proosas on Vilepi looming valdavalt positiivses ja kohati lustakas võtmes. Keerukad olukorrad lahenevad, kollid on koomilised ja lõpud õnnelikud. Surm, traagika, vägivald ja õõvastus tema loomingus puuduvad. Taotluslikult.

Miks kirjutan valdavalt lastele?
Aus tagasiside, siiras rõõm. Keeruliste asjade lihtsakstegemise läbi paistab nii mõnigi asi ka endale hoopis teise nurga alt ja märksa mõistetavam. Lastele kirjutamine harib, aitab asju selgeks mõelda ning ikka ja jälle imestad, kuidas terve probleemide sasipundar on lahti harutatav näiteks ühe naljaka lasteluuletusega. Muidugi see mittevõlts tähelepanu ja tänulik pilk, kui tilluke tuleb peale lastejutu või -luuletuse ettelugemist su juurde, sikutab varrukast, vaatab suurte silmadega otsa ja naeratab, midagi ütlemata. Kõik see kokku on suur varandus. (Heiki Vilepi kodulehelt)